Door to door: Mack Bar-B-Que

Mack Bar-B-Que restorani võiks tõepoolest nimetada tükikeseks Ameerikast keset Tallinnat. Olles ise seal tihe külaline olnud, ning juba esimesest korda nende sisekujundusest ning suurepärasest toidust ja teenindusest rabatud olnud, on mul tõeline rõõm saada tunda inimesi selle äärmiselt ägeda restorani ja toiduelamuse taga. Seekord istun laua taha ja Elina ja Meriliisiga, kes on Mack Bar-B-Que restoranis töötanud pea algusest peale, ehk juba viisteist aastat.

Mis on see, mis teid selles Ameerikalikus stiilis ja toidukultuuris nii väga
võlus, et te nii pikalt olete sellel lainel olnud?

Elina selgitab, et tema esimene kogemus Ameerikaga sai alguse sellest, et ta läks
San Franciscosse, nagu paljud noored seda teevad, ning avastas, et see on küll
väga kaunis, kuid üllatavalt sarnane Eestile – sügisesed ilmad on tuulised ning
vihmased. Siis oli tekkinud mõte, et võiks hoopis Hawaiid avastada ning seal sai
asutud tööle ühes toidukohas, mis lisaks päevastele tellimustele varustas öösiti Pearl
Harbori sõjaväebaasi toiduga. Elina meenutab, et mõnikord sai öösel küpsetatud
700-1000 steiki, et sõduritel hommikul süüa oleks. Meriliis aga lisab, et tema
15aastane teekond sai alguse Mack Bar-B-Que restoranis peetud sünnipäevast ning
midagi selles kogemuses lihtsalt jäigi teda võluma. Mõnda aega hiljem käis aga
Meriliis ise USAs, alustades Floridast ning nüüd on tema külastatud osariikide
nimekiri juba 18ni jõudnud.

Kuid kuidas see tükike Ameerikat ikka üle ookeani siia jõuab? Peitub saladus retseptides? Või hoopis seadmetes ja kokkades, kes nende retseptide järgi köögis roogi valmistavad?

Neiud mu vastas vahetavad tähendusrikkaid pilke ja muigavad. Meriliis alustab, et retseptid on loomulikult äärmiselt olulised ning pigem on nad võtnud oma valikusse USA lõunapoolsete osariikide pärandit. Elina aga lisab, et tänane kanatiibade paneerimissegu on osaliselt tema enda Ameerika poolt inspireeritud looming. Kanatiivad paistavad üldse üheks Mack Bar-B-Que leivanumbriks olevat ja nende kastmepõhi tulebki Ameerikast, kuid kohati on sellega ka keeruline, sest EU standardid toiduainete ja koostisosade osas ei ühti alati USA omadega, seega mõnikord tuleb leidlik olla. Selgub, et Mack Bar-B-Que on suure osa köögitehnikat samuti USA’st siia toonud, Turbochef ahjud ning fritüürid näiteks peavad samuti autentsed olema, et toidule just see õige maitsevarjund anda.

Ilmselgelt ei ole ootus restoranikultuuri ja teeninduse osas Ameerikas päris sama, mis meil siin kohapeal. Kuidas erineb siis USA teenindus Eesti omast?

Meriliis jagab oma kogemust USA’s, kus kõik on hästi sõbralikud ja avatud, et tekibki selline tunne, et teenindajat huvitab, kes sa oled, kuidas sul läheb ning kas sa oled ka oma toiduelamusega päriselt rahul. Ka kliendid ise tulevad ja otsivad seda suhtlust. Näiteks on täiesti tavaline, et kui USA’s inimene tuleb õhtust sööma, siis ta ei istu üksinda kuhugi nurka, vaid tuleb baari äärde, kus üldiselt on ka telekas, ning barmenist ja teistest külastajatest saavadki tema vestluskaaslased.

Ja kuidas eestlased siis sellist tüüpi kogemust vastu võtavad? Et selline hästi sõbralik ja avatud suhtlus, kas selleks on vaja ka mingit omamoodi väljaõpet, et seda pakkuda?

Meriliis selgitab, et koolitust kui sellist ei ole, lihtsalt tulebki saada üle hirmust suhtlemise ees ja kui keegi vaatab imelikult, siis ei maksa lasta sellest ennast heidutada. See on üks teenindustöö osa nii või naa. Kuid vahepeal olla inimesed natuke segaduses küll, sest erinevalt ameeriklasest, ei ole nõus eestlane ootama. Seega kui näiteks väikesele seltskonnale kohe lauda pakkuda pole, siis USAs istuvad nad hea meelega baari äärde, teevad mõned joogid ja ootavad rahulikult, eestlane aga pigem lahkub selle peale. Ta lisab ka, et inimestest, kes sellist tüüpi kogemust nautima õpivad, saavad igipõlised püsikunded, kes käivad siin nii sõpradega õhtuid veetmas kui ka perega kvaliteetaega nautimas.

Mida te muidu Eesti teeninduskultuurist arvate? Kas oleks arenguruumi ning kas olete ka nõus sellega, et iga inimene võiks vähemalt korra oma elus teenindajana tööd proovida?

Mõlemad naisterahvad nõustuvad, et teeninduskultuuris on kindlasti ruumi, kuhu areneda. Meriliis jagab üht restoranikogemust, kus teenindaja jäi väga napisõnaliseks ja ükskõikseks selle osas, kuidas tema kliendid toidu ja joogiga rahule jäid. Samas lisab ta, et tihti võib teenindustaseme alla viia ka teenindajate ülekoormus, kuid ka siis võiks see väike “kuidas teile maitseb?” või “kas kõik on hästi?” kuhugi mahtuda.

Seega kui sa soovid lubada endale tükikest Ameerika kultuuri ja maitset, siis Mack Bar-B-Que ootab sind Tallinnas. Kuid kui juhtub olema selline päev, kus aega ja jaksu napib, tarvitseb vaid Wolt avada ning lasta kulleritel Mack Bar-B-Que hõrgutised endale ukse taha tellida.