Oh seda kokkade imelist elu! Süüa päevast päeva oskuslikult kokku kombineeritud maitsvaid roogasid, tarbida parimast toorainest loodud toite ja mekkida imelisi kulinaaria üllitisi. Kas hinnatud kokad tõepoolest söövad hommikusöögiks hanemaksapasteeti või on nende salasoovid märksa tagasihoidlikumad?

Seekord tõstsime troonile kokad. Miks? Sest kokad on põnev teema. Kui kunagi oli kokk nähtamatu jõud restorani köögis, siis täna on ta tihti põhjus, miks restorani üldse minnakse. Kokkadest, nende saavutustest ja kulinaarsetest mõtetest kirjutatakse pikki artikleid. Teles vändatakse seriaale, kus kodukokad omavahel mõõtu võtavad, et võita unistuste koka tiitel. Kunagi lihtne amet on muutunud ihaldusväärseks professiooniks, sest ammu enam pole toidu tegemine pelgalt millegi maitsva kokku vaaritamine, vaid tõsine kirg luua taldrikule midagi erakordset. Ja selle nimel tunde jalul seista!

Kahtlemata pole meil aimugi, milline on koka argipäev köögis. Kindel on see, et köögis on kiire ja seal toimub miljon tegevust korraga, nuga peab olema terav ja tooraine värske. Ilmselt leidub seal põnevaid toiduaineid, mida keskmine eestlane pole proovinudki ja detailid saavad palju tähelepanu. Kas nende harukordsete koostisosadega muudavad kokad ka oma söögisedeli huvitavaks? Kuidas toitub inimene, kellel on võime valmistada endale just see roog, mille järele parasjagu isu? Jah, küsimusi oli meil palju aga otsustasime esitada siiski kolm lihtsalt küsimust ja “piinata” nendega nelja suurepärast kokka: Daigo Takagit Tokumarust, Costantino Vegliantit Giannist, Mikk Mägi Vegan Restoran V’st ja Jaak Hiibust restoranist Sardiinid. Siin nad on, kokkade ausad vastused:

Mis on see üks toit, mis sulle väga maitseb aga mida sööd salaja, sest kokad ju sellist “jama” suhu ei pane?

Jaak Hiibus (Sardiinid): “Võib olla erinen selle poolest, et söön suure isuga suitsu sardelle ja viinereid (külmalt). Teine kiiks on see, et söön keedetud tatart ketšupiga.”

Mikk Mägi (Vegan Restoran V): “Mingi hetk avastan ennast söömas liiga palju “junki”, siis kutsun end korrale ja mõtlen, et aitab sellest jamast, peab ikka normaalsemalt sööma hakkama. “Junki” all pean silmas friikartuleid, krõpsusid ja ka kõike külmutatud vegantoitu, mille saab kiirelt pannil või ahjus soojaks. Näiteks Saarioinen veganpitsa – see ei jõua vahel isegi mitte ahju, söön enne külmana ära.“

Daigo Takagi (Tokumaru): “Minu salajane lemmik on riisikeetja põhjas mõnusalt kõrbenud riisiga tehtud riisipall onigiri. Täidiseks panen sinna avokaadot, rohelist sibulat, majoneesi, shichimi-vürtsi, seesamiseemned ja teriyaki-kastet.”

Costantino Veglianti (Gianni): “Sellist asja ei ole, mida ma peaksin häbenema. Aeg-ajalt mulle ikka meeldib Itaalias sisse astuda pagariäridesse ja sealt mõnda klassikalist Itaalia maiust või küpsetist osta. Itaallasena armastan ka pastat ja pitsat. Pastadest eelkõige lihtsaid maitseid, näiteks Arrabiata, mis on lihtne ja maitsev pasta tomatikastmes.”

Millise roa üle oma restoranis oled kõige uhkem ja soovitad külalistele kindlasti proovida?

Jaak Hiibus (Sardiinid): “Soovitan proovida Sinikarppe kookospiimas. Sinna juurde ahjusoe ciabatta mida saab kasta kookoseleeme sisse.

Mikk Mägi (Restoran Vegan V): “Peediravioolid india pähkli kreemiga. See on meie menüüs olnud avamisest saati. See lihtsalt on hea ja üllatab kõiki.”

Costantino Veglianti (Gianni): “Sellele küsimusele on raske vastata. Kui sul on mitu last ja keegi küsib, milline on sinu lemmik. Sa ju armastad neid kõiki! Aga kui tõesti peab valima, siis ehk kala soolakestas, sest seda Eestis juba teistest restoranidest eriti ei leia. Samas on see väga maitsev, lihtne ja tervislik, klassikaline Itaalia roog. Kala küpsetatakse soolakesta all ja puhastatakse kestast ja luudest kliendi laua juures, see on päris vaatemänguline.”

Daigo Takagi (Tokumaru): “Ramen. Keedame seda Tokumarus minu pere põlvest põlve edasi antud retsepti järgi. Supis kasutatud nuudlid on ise käsitsi valmistatud ja selle puljongit keedame 8 tundi. Käsitööna teeme ka kõik ramen’is kasutatud kastmed ja maitseained. Just nii nagu Jaapanis see asi käib. Meie menüüs on lai valik ramen’eid ja eks igaüks leiab sealt oma isikliku lemmiku. Minu praegune lemmik on parajalt vürtsikas kimchi-ramen.”

Mida sa ei sööks isegi siis, kui sind ähvardatakse relvaga?

Jaak Hiibus (Sardiinid): “Kui relvaga ähvardatakse, siis söön kõike – mulle on elu väga armas! Piima ei joo!”

Mikk Mägi (Restoran Vegan V): “Ma arvan, kui mind või mu lähedasi reaalselt ähvardatakse siis olen valmis sööma ükskõik mida.”

Costantino Veglianti (Gianni): “Verivorsti ma väga ei soovi süüa. Olen kuulnud, et Hiinas isegi ahvi ajusid süüakse, seda ma tõesti ei paneks suhu.”

Suured tänud neljale kokale ausate vastuste eest! Rõõm on tõdeda, et ka nemad pole alati ideaalsed toitujad. Öeldakse, et süües kasvab isu. Nii on ka meil juba järgmised küsimused soolas. Kui aga teil on uudishimu kokkade igapäeva elu kohta, andke sellest kommentaarides julgelt teada. 😉