Ja tõepoolest, juba uksel tabab mind tunne, et olen kohas, kus on iseloomu ja eripära, kuid esimese hetkega ei oskagi päris täpselt öelda, mis selle salapärase atmosfääri loojaks on. Kohe hakkab silma seinal ilutsev digitrükk (mida ma muidugi ekslikult maaliks pidasin), inspireeritud Leonardo da Vinci “Pühast õhtusöömaajast”, mis kujutab köögivilju pika laua taga viimast einet võtmas. Paneb mõtte tööle küll. Lähema vaatluse juures selgub ka, et kuigi kõik toolid ruumis on valged, on nad kõik isemoodi nikerduste ja kujuga, mis annab aimu, kui palju pööratakse siin majas tähelepanu detailidele.

Mind tervitavad Vegan Restoran V asutajad Mikk ja Loore. Mikk teeb süüa ja Loore hoolitseb kõige muu eest, mis restorani pidamiseks vajalik. Nii on see neil käinud juba pea seitse aastat, mis Eesti kontekstis on terve igavik. Ajaloolise Von Krahli majaga, kus restoran asub, oli Mikk juba varasemalt tuttav, pidades kokaametit selle külje all asuvas restoranis nimega Aed. Vegan Restoran V lugu ulatub tõesti kaugele ning Mikk ja Loore muigavad, kui meenutavad vanu aegu, umbes nagu vanaisad ja vanaemad tuletavad meelde enda nooruspõlve, kui elu hoopis teine oli. 

• 

• 

Nii nagu Steve Jobs ja Bill Gates alustasid enda tähelendu üsna kodustes tingimustes, tegid ka Mikk ja Loore vegantoitlustusega algust kümme aastat tagasi Miku koduses köögis. Kui täna on poodides vegantooteid lettide ja riiulite kaupa, siis kümme aastat tagasi oli võimalik saada ühte sorti taimset piima ning sedagi vaid ühest poest Tallinnas. Kõlab tõesti nagu nõukogudeaegne defitsiit.

• 

• 

Mikk meenutab muheledes, et tuli lihtsalt loovalt läheneda. Isegi vegan pulmatordi valmistamine ei käinud üle jõu, vahukoore asemel kasutati näiteks mannavahtu ja vaniljepudingut. Ka veganite kogukond oli siis Eestis imetilluke, nii mõnekümne inimese ringis, keda Loore ja Mikk isiklikult kõiki tundsid. 

Kui küsin, kas mõni retsept restorani algusaegadest on säilinud ka tänaseni, toob Mikk välja restorani leivanumbri, milleks on peediravioolid India pähkli kreemjuustuga. Kui kõik nüüd enda vaimusilmas pastat ette kujutasid, siis tuleb tunnistada, et nagu mina, te eksite. Raviool on ta ainult nime poolest, ehk siis India pähkli kreem on kahe imeõhukese ja krõbeda peediviilu vahele pandud. Kui uurisin, kuidas selle hõrgutise maitset kirjeldada, siis Mikk tunnistab, et seda ei saagi kirjeldada, tuleb ise järele proovida. Kui keegi on kunagi tabanud end mõttelt, et võiks midagi Vegan Restoran V menüüst proovida, siis uskuge, see on parim, millega algust teha. 

• 

• 

• 

On selge, et tegemist on inimestega, kes teevad asja ihu ja hingega ning see peegeldub ka toidus ning atmosfääris. Hetkel on Mikk Ja Loore valmis saamas ka uue tooteseeriaga – kodus küpsetatavad vegan valmistoidud, eesotsas vegan lasanjega, mis tuleb kodus vaid kiirelt ahjust läbi lasta.  Seega tee ka sina Wolt lahti või võta ette väike jalutuskäik ajaloohõngu täis vanalinnas ja viska pilk peale, milliseid põnevaid maitseid ja elamusi Vegan Restoran V pakub.