Eia Uus soovitab: köitev lugemine pimedateks talveõhtuteks

Eia valis teadlikult raamatud, mis on ka Eesti poodides eesti keeles müügil, et suure huvi tekkimisel ei peaks raamatu kohalejõudmist pikalt ootama. „Eriti kannatamatud lugejad saavad lektüüri isegi 30 minutiga woltida,“ naljatleb Eia ja soovitab järgmise gurmeeburgeri tellimusega haarata ka mõnusat lugemist.

Katherine May „Talvitumine. Puhkuse ja endasse tõmbumise vägi rasketel aegadel” räägib sellest, kui sul on elus keeruline aeg ja hinges justkui talv, siis milliseid talvetegevusi teha, mis toovad tagasi soojuse ja endaga läbisaamise. May annab sisuka kõrvaltpilgu meie jaoks harjumuslikele tegevustele nagu saun või elav tuli, ja tuletab meelde neid päriselt nautida ning tunda nende tuge ja väge.

Doris Kareva „Deka“ on luulekogu, mida ma ikka ja jälle ostan ja ära kingin – see on väljast veinipunane, sametine, imekaunis raamat ning Dorise luuletused on nii liigutavad. Pimedasse aega ilus, hingestatud lugemine.

Minu viimase aja suur lugemiselamus oli Alexandre Dumas’ „Krahv Monte-Cristo“, mille kohta ma arvasin, et mina küll nii paksu raamatut praegu läbi lugeda ei jõua (592 lk + 567 lk!), aga see on haaravam kui ükski Netfixi seriaal! Seda julgen soovitada ka 17-aastastele poistele – hästi äge seikluslik lugu. Ja tüdrukutele. Ja meestele. Ja noortele ja vanadele. Raamat sellest, et iga hea asi, mis elus teeb, tuleb su juurde tagasi. Uue väljalaske kujundus on vägev.

Stanley Tucci “Maitsed minu elus” valiti Rahva Raamatu parimaks tõlgitud teabekirjanduse raamatuks aastal 2022. See on väga soe, pere- ja söögikeskne memuaar, mis sisaldab ka mõnusaid retsepte, mida katsetada.

Madeline Milleri „Kirke“ on tuntud Vana-Kreeka müüdi ümberjutustus noore naise vaatepunktist, kes üksikule saarele elama saadetakse. Kirke on päikesejumala tütar, kellel avalduvad nõiaanded. Raamatu kujundus on pealt kullakarvaline, ilus kuuse alla panna! Kuigi tegevus leiab aset iidsetel aegadel ning tegelasteks on jumalad ja kangelased, on lugu siiski väga tänapäevane ja seal tunneb end ära igaüks, kes on kunagi tundnud end teistsuguse või kõrvalejäetuna.

Raamat, mida iga inimene võiks elus lugeda, on J. K. Rowlingu „Harry Potter ja tarkade kivi“. Seda on tänapäeval vist kõik lapsed juba lugenud, aga olen seda kinkinud täiskasvanutele, kui nad ei ole seda veel lugenud. See on kõige endassehaaravam raamat. See lihtsalt võtab su kaasa ja lahti enam ei lase. Täpselt selline asi, mida võiks külmadel talveõhtutel lugeda – ja üle lugeda, ükskõik kui laps või vana sa oled!

Heiki Raudla „Huvitav inimene“. Tahtsin ainult sisse piiluda sellesse imeilusa kaanega raamatusse (kujundaja Britt Urbla-Keller, kelle kujundused mind alati kõnetavad), aga juhtus nii, et „sisse piilumine“ tähendas korraga 200 lk lugemist. Need on huvitavad lood maailmast, mõned ehk rohkem legendid kui tõde, jagatuna hästi pisikesteks ampsudeks, mis võiks sobida ka neile, kes ei taha pikka raamatut lugeda. Iga jutuke on nii peopesa suurune ja see raamat võiks lennata kõigi käes, kellele meeldib Kuldvillak, ristsõnad ja hea kingiidee vanavanematele või isale…

Gary Chapman „Armastuse 5 keelt“. Taas üks klassikute klassik suhtekirjanduse vallas. Seda peaks lugema kõik, kes paarisuhtes – ja ka kõik, kes ei ole paarisuhtes. Minu meelest annab hea võtme mõistmaks inimesi oma elus – mitte ainult partnerit (ja varasemaid suhteid), vaid ka inimesi üleüldiselt, teisi lähedasi ja isegi kolleege ja lapsi.

Anthony Doerr „Kõik see silmale nähtamatu valgus“ võitis Pulitzeri kirjanduspreemia. See on küll sõjast, aga kohati erilise soojuse ja inimlikkusega, ei olnud kohutavalt rõhuv lugemine. Ja vahel, kui enda elu tundub üksluine ja keeruline, siis sellised teosed tuletavad meelde olla väga tänulik ning nautida oma sooja kodu ja lähedasi.

Andra Kalda „Ahjupanniroad“ sobib väga hästi praegusesse külma aega! Vahel nii tahaks, et ahjus midagi susiseks ja kodu maitsvat lõhna täis oleks.